Uimastamine, uimastamise tõhususe hindamine
Traditsiooniliselt tapetakse küülikud kõigepealt uimastades löögiga pähe (kasutades kas keppi või metalltoru) ning seejärel veretustatakse koheselt . Seda meetodit kasutatakse laialdaselt eriti väikeste loomapartiide puhul. Suuremate partiide korral tuleb kasutada meetodeid, mis sõltuvad vähem inimese füüsilisest jõust ja kogemustest, on rohkem automatiseeritud, saab suurendada tapmise ning lihakehade töötlemise kiirust ja garanteerida rümpade ühtlast kvaliteeti. Peamiseks tapamajades kasutatavaks uimastusmeetodiks on elektriline uimastamine.
Küülik tõstetakse puurist välja ja uimastatakse. Küüliku tõstmisel soovitatakse haarata kinni turjanahast, kuid vahetult enne uimastamist pole siiski soovitav küülikut tõsta turjanahast, sest see võib tekitada verevalumi. Võib olla ka tapaliine, kus esimeseks operatsiooniks on küüliku asetamine tagajalgupidi riputitesse ning seejärel uimastamine.
Traditsiooniliselt tapetakse küülikud kõigepealt uimastades löögiga pähe (kasutades kas keppi või metalltoru) ning seejärel veretustatakse koheselt . Seda meetodit kasutatakse laialdaselt eriti väikeste loomapartiide puhul. Suuremate partiide korral tuleb kasutada meetodeid, mis sõltuvad vähem inimese füüsilisest jõust ja kogemustest, on rohkem automatiseeritud, saab suurendada tapmise ning lihakehade töötlemise kiirust ja garanteerida rümpade ühtlast kvaliteeti. Peamiseks tapamajades kasutatavaks uimastusmeetodiks on elektriline uimastamine.
Küülik tõstetakse puurist välja ja uimastatakse. Küüliku tõstmisel soovitatakse haarata kinni turjanahast, kuid vahetult enne uimastamist pole siiski soovitav küülikut tõsta turjanahast, sest see võib tekitada verevalumi. Võib olla ka tapaliine, kus esimeseks operatsiooniks on küüliku asetamine tagajalgupidi riputitesse ning seejärel uimastamine.
Üldnõuded surmamisel ja sellega seotud toimingute tegemisel on toodud määruse nr 1099/2009/EÜ artiklis 3.
Põhinõue on, et loomi tuleb surmamisel ja sellega seotud toimingutes säästa kõikidest välditavatest valudest, ängist ja kannatustest.
Selle nõude täitmiseks peavad ettevõtjad tarvitusele võtma kõik abinõud, et
Põhinõue on, et loomi tuleb surmamisel ja sellega seotud toimingutes säästa kõikidest välditavatest valudest, ängist ja kannatustest.
Selle nõude täitmiseks peavad ettevõtjad tarvitusele võtma kõik abinõud, et
- loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja nõuetekohase mikrokliimaga ruumides;
- loomad oleks kaitstud vigastuste eest;
- loomi peetaks ja käideldaks tingimustes, milles on arvestatud nende tavapärast käitumist;
- loomadel ei esineks välditava valu või hirmu või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;
- loomad ei peaks kannatama pikemaajalise toiduta ja veeta olemise tõttu;
- vältida kastide konteinerite kallutamist, mahakukkumist (põhjustab küülikutele traumasid).
Küülikute uimastamiseks kasutatavad meetodid
Ettevõtjad tagavad, et uimastamistoimingute ajal on kohapeal viivitamatult kättesaadavad asjakohased varuseadmed, mida saab kasutada, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. Varumeetod võib esialgsest erineda (määrus nr 1099/2009 artikkel 9, punkt 2)
Küülikute uimastamiseks kasutatavad mehaanilised meetodid on:
Ettevõtjad tagavad, et uimastamistoimingute ajal on kohapeal viivitamatult kättesaadavad asjakohased varuseadmed, mida saab kasutada, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. Varumeetod võib esialgsest erineda (määrus nr 1099/2009 artikkel 9, punkt 2)
Küülikute uimastamiseks kasutatavad mehaanilised meetodid on:
- Läbistav poltpüstol,
- Mitteläbistav poltpüstol,
- Löök pähe.
Uimastamine poltpüstoliga
Poltpüstoliga uimastamine toimub energiaga, mille püstolist väljatungiv polt annab looma pähe. Peamised faktorid poldi abil edastatava energia puhul on poldi liikumiskiirus ja tema läbimõõt.
Uimastatakse poltpüstoliga, milles püstoli silindris liikuvale poldile annab kiirenduse:
Poltpüstolit puhastada iga päev, ka sel juhul kui tapetakse ainult üks loom, suurema arvu loomade korral puhastada sagedamini.
Kui poltpüstolit ei kasutata, ei jäeta seda laetuna seisma. Korpus vabastatakse pingest, keeratakse lahti.
Poltpüstoliga uimastamine toimub energiaga, mille püstolist väljatungiv polt annab looma pähe. Peamised faktorid poldi abil edastatava energia puhul on poldi liikumiskiirus ja tema läbimõõt.
Uimastatakse poltpüstoliga, milles püstoli silindris liikuvale poldile annab kiirenduse:
- paukpadrun (gaas),
- õhusurve,
- vedru.
Poltpüstolit puhastada iga päev, ka sel juhul kui tapetakse ainult üks loom, suurema arvu loomade korral puhastada sagedamini.
Kui poltpüstolit ei kasutata, ei jäeta seda laetuna seisma. Korpus vabastatakse pingest, keeratakse lahti.
Silindrikujulise poltpüstoli töökorda seadmiseks eraldatakse keerme abil ühendatud seadme ülemine korpus vahetükist. Padrun asetatakse padrunipessa ja eraldatud osad ühendatakse uuesti. Seade vinnastatakse löökrauda seibist tõmmates, mille käigus haakub löökraua laiem rant päästiku taha. Seejärel on seade töövalmis. Päästiku asendit fikseerib ringvedru. Looma uimastamisel surutakse päästikule ja vabanenud löökraud annab vedru toimel löögi padrunile. Lõhkelaeng lööb seadmest välja uimastuspoldi, mille vedru kohe pärast uimastamist tagasi sisse lükkab.
Uimastamine läbistava poltpüstoliga
Müügil on nii padruni kui vedruga töötavaid läbistava poldiga püstoleid, mis on spetsiaalselt mõeldud väikeloomade, nagu küülik ja veelinnud, uimastamiseks. Nende seadmete kasutamist on uuritud ja hinnatud kliinilisi sümptomeid ning koljule ja ajule tekitatud vigastusi.
Läbistava poltpüstoli kasutamise puhul tuleb kindlaks määrata ja tagada, et järgitaks järgmisi parameetreid (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): lasu koht ja suund, poldi asjakohane kiirus, väljumise pikkus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/ surmamise vaheline ajavahemik (s).
Poltpüstol tuleb looma otsmikuluule (vt joonis) asetada uimastamiskohta nii, et aparaadis asuv polt tungiks peaajusse ning vigastaks peaajus elutähtsaid keskusi. Poltpüstoli otsak asetatakse kindlalt otsmikuluule ning vajutatakse päästikule.
Poldi läbimõõt: küülikute puhul 4–6 mm, poldi liikumiskiirus 55–60 m/s. Uimastaja peab kontrollima, et polt oleks pärast igat lasku täies pikkuses tagasi tõmmatud.
On uuritud läbistava poltpüstoli kasutamist küülikute uimastamisel. Poltpüstolis kasutati 22 kaliibrilist padrunit. Küülikuid hoiti ilma fikseerimata rinnakul lamades ja poldi ots oli asetatud koljule, välimisest silmanurgast vastaskõrvani tõmmatud joonte ristumiskohale, suunaga piklikaju poole.
Pärast lasku kukkusid loomad koheselt kokku ning kaotasid teadvuse, puudus silma sarvkesta refleks. Hingamine lakkas enamusel uuritavatel loomadel koheselt, kuid ühel küülikul püsis 1 minuti jooksul. Tagajalgadega siplemist esines kõigil loomadel ja jalgade sirutajalihase spasmi täheldati mõnel loomal, kuid reaktsiooni hinnati siiski reflektoorseks.
Järgmises katses uuriti ühte 6 mm kaliibriliste padrunitega töötavat ja kahte vedruga töötavat poltpüstolit tapaküülikute uimastamisel. Püstol asetati loomade peale vastavalt tootja kasutusjuhendile (soovituslikud positsioonid: 1) silmade vahele, 2) silmade ja vastaspoole kõrvade vahele tõmmatud joonte ristumiskohale, või 3) kõrvade vahele). Efektiivse uimastamise kriteeriumid olid kohene kokku kukkumine ilma asendi taastamise liigutusteta, hingamise lakkamine, tardunud pilk ja pupillide mittereageerimine, puudus vastusreaktsioon kõri läbilõikamisel.
Uimastuse efektiivsus sõltus pigem lasu kohast kui uimastuspüstoli tüübist. Kui poltpüstol asetati silmade vahele paigutusega koljuluuõmblusele, siis polt läbistas haistmissibulat, kui aga paigutati paramediaalselt, siis sisenes silmakoopasse, kui aga paigutati veel rohkem ninatipu suunas, siis võis tabada ninakäiku.Vaatamata sellele, et enamikel sellistel juhtudel polnud ilmset ajuvigastust, oli piisav toime koljule, et põhjustada lühiajalist aju põrutust. Kuid kõri läbilõikamine põhjustas ägedaid liigutusi ja loomad, kellel lask oli tabanud ninaõõnde või silmakoopasse, häälitsesid torke ajal. Lasud, mida lasti silmade ja vastaskõrvade ristumisjoone keskele, tabasid ajukoort, saavutasid ilmse teadvusetuse, kuigi küülikud reageerisid kergelt tõmblevate liigutustega kui kõri läbi lõigati. Peale selle, kui püstol oli asetatud paramediaalselt, siis polt pigem libises maha kumeralt luupinnalt ja tungis pehmetesse kudedesse põhjustades ainult ajutist tundetust. Torkamisele ei reageerinud loomad üldse kui poltpüstol oli asetatud keskjoonele kõrvade vahele, siis polt vigastas nii ajukoort kui ka pikliaju.
Et olla kindel, et polt läbistab aju ja vigastab piklikaju, peab püstoli otsikut hoidma tihedalt vastu küüliku pead, keskjoonel kõrvade vahel või nii lähedal kõrvadele kui võimalik. Sellise asukohaga lasu korral on saavutatav sügav ja kestev teadvusetus. Kui loom peaks häälitsema kõri lõike korral, siis on ta halvasti uimastatud, kuid üksik „kiljatus” lasu hetkel tundub ebaolulisena. Kuna kohest surma ei saa garanteerida, tuleb mõlemad karotiidarterid lõigata läbi nii kiiresti kui võimalik
Läbistava poltpüstoli efektiivse kasutamise kirjeldus
Efektiivsel poltpüstoliga uimastamisel ilmnevad alljärgnevad tunnused:
Meetodi positiivsed küljed
Meetodi negatiivsed küljed
Järgneval pildil klikkides on võimalik vaadata videot padrunitega töötava poltpüstoli kasutamisest
Müügil on nii padruni kui vedruga töötavaid läbistava poldiga püstoleid, mis on spetsiaalselt mõeldud väikeloomade, nagu küülik ja veelinnud, uimastamiseks. Nende seadmete kasutamist on uuritud ja hinnatud kliinilisi sümptomeid ning koljule ja ajule tekitatud vigastusi.
Läbistava poltpüstoli kasutamise puhul tuleb kindlaks määrata ja tagada, et järgitaks järgmisi parameetreid (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): lasu koht ja suund, poldi asjakohane kiirus, väljumise pikkus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/ surmamise vaheline ajavahemik (s).
Poltpüstol tuleb looma otsmikuluule (vt joonis) asetada uimastamiskohta nii, et aparaadis asuv polt tungiks peaajusse ning vigastaks peaajus elutähtsaid keskusi. Poltpüstoli otsak asetatakse kindlalt otsmikuluule ning vajutatakse päästikule.
Poldi läbimõõt: küülikute puhul 4–6 mm, poldi liikumiskiirus 55–60 m/s. Uimastaja peab kontrollima, et polt oleks pärast igat lasku täies pikkuses tagasi tõmmatud.
On uuritud läbistava poltpüstoli kasutamist küülikute uimastamisel. Poltpüstolis kasutati 22 kaliibrilist padrunit. Küülikuid hoiti ilma fikseerimata rinnakul lamades ja poldi ots oli asetatud koljule, välimisest silmanurgast vastaskõrvani tõmmatud joonte ristumiskohale, suunaga piklikaju poole.
Pärast lasku kukkusid loomad koheselt kokku ning kaotasid teadvuse, puudus silma sarvkesta refleks. Hingamine lakkas enamusel uuritavatel loomadel koheselt, kuid ühel küülikul püsis 1 minuti jooksul. Tagajalgadega siplemist esines kõigil loomadel ja jalgade sirutajalihase spasmi täheldati mõnel loomal, kuid reaktsiooni hinnati siiski reflektoorseks.
Järgmises katses uuriti ühte 6 mm kaliibriliste padrunitega töötavat ja kahte vedruga töötavat poltpüstolit tapaküülikute uimastamisel. Püstol asetati loomade peale vastavalt tootja kasutusjuhendile (soovituslikud positsioonid: 1) silmade vahele, 2) silmade ja vastaspoole kõrvade vahele tõmmatud joonte ristumiskohale, või 3) kõrvade vahele). Efektiivse uimastamise kriteeriumid olid kohene kokku kukkumine ilma asendi taastamise liigutusteta, hingamise lakkamine, tardunud pilk ja pupillide mittereageerimine, puudus vastusreaktsioon kõri läbilõikamisel.
Uimastuse efektiivsus sõltus pigem lasu kohast kui uimastuspüstoli tüübist. Kui poltpüstol asetati silmade vahele paigutusega koljuluuõmblusele, siis polt läbistas haistmissibulat, kui aga paigutati paramediaalselt, siis sisenes silmakoopasse, kui aga paigutati veel rohkem ninatipu suunas, siis võis tabada ninakäiku.Vaatamata sellele, et enamikel sellistel juhtudel polnud ilmset ajuvigastust, oli piisav toime koljule, et põhjustada lühiajalist aju põrutust. Kuid kõri läbilõikamine põhjustas ägedaid liigutusi ja loomad, kellel lask oli tabanud ninaõõnde või silmakoopasse, häälitsesid torke ajal. Lasud, mida lasti silmade ja vastaskõrvade ristumisjoone keskele, tabasid ajukoort, saavutasid ilmse teadvusetuse, kuigi küülikud reageerisid kergelt tõmblevate liigutustega kui kõri läbi lõigati. Peale selle, kui püstol oli asetatud paramediaalselt, siis polt pigem libises maha kumeralt luupinnalt ja tungis pehmetesse kudedesse põhjustades ainult ajutist tundetust. Torkamisele ei reageerinud loomad üldse kui poltpüstol oli asetatud keskjoonele kõrvade vahele, siis polt vigastas nii ajukoort kui ka pikliaju.
Et olla kindel, et polt läbistab aju ja vigastab piklikaju, peab püstoli otsikut hoidma tihedalt vastu küüliku pead, keskjoonel kõrvade vahel või nii lähedal kõrvadele kui võimalik. Sellise asukohaga lasu korral on saavutatav sügav ja kestev teadvusetus. Kui loom peaks häälitsema kõri lõike korral, siis on ta halvasti uimastatud, kuid üksik „kiljatus” lasu hetkel tundub ebaolulisena. Kuna kohest surma ei saa garanteerida, tuleb mõlemad karotiidarterid lõigata läbi nii kiiresti kui võimalik
Läbistava poltpüstoli efektiivse kasutamise kirjeldus
- Loom on fikseeritud lamavas asendis rinnakuga vastu tasast pinda, hoides abaluu piirkonnast (vt galeriist fotot), et oleks võimalik asetada poltpüstolit õigesse kohta.
- Püstoli otsak hoitakse looma koljul õige nurga all ja otsak on asetatud veidi paramediaalselt looma pea peal kas kõrvade vahele või nii lähedal kõrvadele kui võimalik.
Efektiivsel poltpüstoliga uimastamisel ilmnevad alljärgnevad tunnused:
- kohene kokku kukkumine
- tooniline kramp, mis lõpeb looma keha maksimaalse väljasirutumisega (spetsiifiline kehaasend, pea kuklas, seljalihaste kramp), millele järgneb umbes 35 sekundi pärast kerge või tugev klooniline kramp ja/või lõdvestumine.
- kohene ja püsiv rütmilise hingamise ning silma sarvkesta refleksi puudumine (viimane võib olla ka tingitud kahjustatud reflekside rajast)
Meetodi positiivsed küljed
- Kui loom on korralikult fikseeritud ja läbistavat poltpüstolit on korrektselt kasutatud, saavutatakse efektiivne looma uimastamine.
- See uimastusmeetod nõuab minimaalset ettevalmistust/väljaõpet, on lihtne kasutada ja annab korratavaid tulemusi, samas manuaalsed meetodid on vähem usaldusväärsed (tulenevalt töötaja väsimusest või emotsionaalsest stressist)
- Seade on kaasaskantav ja on võimalik kasutada loomade tapmisel farmis või eriolukordades.
Meetodi negatiivsed küljed
- Looma fikseerimine ja pea hoidmine korrektseks püstoli lasuks võib olla raskendatud kui loom on ärritunud ja sipleb. Kuna nahk on lõdvalt kinnitunud koljule, siis püstoli otsak võib liikuda paigast isegi kui on korrektselt asetatud.
- Ebarahuldava lasu korral on kohustuslik loom koheselt uuesti uimastada. Sellepärast peab olema varuseade alati töövalmina käepärast.
- Vedruga töötavaid püstoleid tuleb laskude vahel käsitsi vinnastada ning padrunitega töötavaid püstoleid tuleb uuesti laadida. Mõlemad toimingud aeglustavad tapmise kiirust.
Järgneval pildil klikkides on võimalik vaadata videot padrunitega töötava poltpüstoli kasutamisest
Uimastamine mitteläbistava poltpüstoliga
Mitteläbistava poltpüstoli kasutamise puhul tuleb parameetritest jälgida (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): lasu koht ja suund, poldi asjakohane kiirus, läbimõõt ja kuju vastavalt looma suurusele ja liigile, laengu tugevus, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/surmamise vaheline ajavahemik (sekundit).
Erinõuded (määrus nr 1099/2009 I lisa, II peatükk): meetodi kasutamisel peavad ettevõtjad pöörama tähelepanu sellele, et vältida otsmikuluu murdu.
Mitteläbistava poltpüstoli kasutamise puhul tuleb parameetritest jälgida (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): lasu koht ja suund, poldi asjakohane kiirus, läbimõõt ja kuju vastavalt looma suurusele ja liigile, laengu tugevus, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/surmamise vaheline ajavahemik (sekundit).
Erinõuded (määrus nr 1099/2009 I lisa, II peatükk): meetodi kasutamisel peavad ettevõtjad pöörama tähelepanu sellele, et vältida otsmikuluu murdu.
Uimastamine löögiga pähe
Löök pähe – tugev ja täpne löök pähe, mis tekitab tõsiseid ajukahjustusi. Lubatud kasutada: küülikud, jänesed, kusjuures üks inimene ei tohi kasutada nimetatud meetodit rohkem kui 70 looma puhul päevas (määrus nr 1099/2009 I lisa, II peatükk). Tapamajas kasutatakse antud meetodit ainult varumeetodina. Selle meetodi kasutamise puhul tuleb parameetritest jälgida (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): löögi tugevust ja asukohta.
Küülik haaratakse kinni tagajalgadest ja hoitakse vasakus käes seni, kuni ta rahuneb. Järgnevalt lüüakse paremas käes oleva sobiva vahendiga (parajalt jämeda kepiga) järsk, kuid mitte väga tugev hoop kuklasse vahetult kõrvade taha nii, et loom kaotab teadvuse ja jääb teadvusetuks kuni surmani. Löögiga uimastamisel võib juhtuda, et uimastamisjärgne kramp on pikem kui poltpüstoliga uimastamisel.
Löök pähe – tugev ja täpne löök pähe, mis tekitab tõsiseid ajukahjustusi. Lubatud kasutada: küülikud, jänesed, kusjuures üks inimene ei tohi kasutada nimetatud meetodit rohkem kui 70 looma puhul päevas (määrus nr 1099/2009 I lisa, II peatükk). Tapamajas kasutatakse antud meetodit ainult varumeetodina. Selle meetodi kasutamise puhul tuleb parameetritest jälgida (määrus nr 1099/2009 I lisa, I peatükk): löögi tugevust ja asukohta.
Küülik haaratakse kinni tagajalgadest ja hoitakse vasakus käes seni, kuni ta rahuneb. Järgnevalt lüüakse paremas käes oleva sobiva vahendiga (parajalt jämeda kepiga) järsk, kuid mitte väga tugev hoop kuklasse vahetult kõrvade taha nii, et loom kaotab teadvuse ja jääb teadvusetuks kuni surmani. Löögiga uimastamisel võib juhtuda, et uimastamisjärgne kramp on pikem kui poltpüstoliga uimastamisel.
Efektiivsel uimastamisel ilmnevad alljärgnevad tunnused:
Meetodi positiivsed küljed
Meetodi negatiivsed küljed
- kohene kokku kukkumine
- tooniline kramp, mis lõpeb looma keha maksimaalse väljasirutumisega (opistotoonus), millele järgneb kerge või tugev klooniline kramp ja/või lõdvestumine.
- kohene ja püsiv rütmilise hingamise ning silma sarvkesta refleksi puudumine (viimane võib olla ka tingitud kahjustatud reflekside rajast)
Meetodi positiivsed küljed
- Meetod on sobiv väikese arvu loomade tapmiseks, hädatapu või loomade väljapraakimisel/hukkamise korral.
- Meetod ei vaja spetsiaalselt disainitud seadet, piisab parajalt raskest, kergelt kasutatavast esemest (kepp, kaigas, metallist torujupp).
Meetodi negatiivsed küljed
- Löök peab olema piisavalt tugev, et põhjustada aju põrutusest teadvusetus ning kaela nihestus – selleks peab olema oskuste ja normaalse suhtumisega töötaja.
- Kui seda meetodit kasutatakse suure koguse küülikute tapmisel, hakkab töötaja väsimus töö tulemust mõjutama.
|
Miks pole küülikute uimastamiseks lubatud kasutada tservikaaldislokatsiooni? Tservikaaldislokatsiooni (kaela venitamine ja keeramine käte abil või mehhaaniliselt aju verevarustuse katkestamiseks) kasutamine ei taga teadvuse (valutunnetuse) väljalülitamist. |
Uimastamine üksnes pead läbiva elektrivooluga
Elektrivooluga uimastamise seadmele paigaldatakse seadis, mis kuvab ja registreerib iga uimastatud looma puhul elektrilised põhinäitajad. Seadis asetatakse personali jaoks selgelt nähtavale kohale ja see annab selgelt nähtava ja kuuldava hoiatuse, kui kokkupuute kestus langeb allapoole nõutud taset. Registreeritud andmeid tuleb säilitada vähemalt üks aasta (määrus nr 1099/2009/EÜ, II LISA, punkt 4.1).
Põhiparameetrid, mida tuleb jälgida: minimaalne voolutugevus (A või mA), minimaalne pinge (V), maksimaalne sagedus (Hz), minimaalne kokkupuuteaeg, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/surma-mise vaheline ajavahemik (sekundit).
Uimastamisel üksnes pead läbiva elektrivooluga, tuleb elektroodid paigutatud nii, et vool läbiks looma peaaju ning elektroodid peavad olema kohandatud vastavalt looma suurusele.
Läbiviidud katsete tulemused näitasid, et küülikute peade impedantsi (takistuse) erinevused (sõltuvalt karvastiku tihedusest) varieerusid 300 Ω kuni üle 1500 Ω, seetõttu leidub kirjanduses minimaalse voolutugevuse kohta erinevaid soovitusi.
Varem kehtinud põllumajandusministri määruses on toodud järgmised elektrivoolu parameetrid: kui kasutatakse 50 Hz vahelduvvoolu, siis on soovitatav voolutugevus küüliku puhul 0,3 A. Uimastamise ajal tuleb ettenähtud voolutugevus saavutada ühe sekundiga. Voolutugevust tuleb säilitada vähemalt kolme sekundi jooksul.
Saksa keelses kirjanduses soovitatakse küülikute elektrilisel uimastamisel järgmisi parameetreid: 220 V, 50 Hz, voolutugevus 0,4 A tuleb saavutada ühe sekundi jooksul, voolutugevust säilitada 8 sekundi jooksul. Allikas: http://www.bvet.admin.ch/tsp/02262/02661/index.html?lang=de)
Efektiivse kasutamise kirjeldus V-kujuliste elektroodide korral
Uimastamisjärgsed reaktsioonid
Kõige usaldusväärsem märk edukast „ainult pea” elektrilisest uimastusest, on rütmilise hingamise lakkamine.
Tüüpilised sümptomid epileptilisest hoost on kohene kokkukukkumine, jalgade väljasirutamine ning kogu kehal toonilise krambi teke, mis läheb üle klooniliseks krambiks, esi- ja tagajalgadega vehklemiseks. Kuid sellised tunnused ilmnevad vaid murdosal loomadel, teised loomad on teadvusetud ja lõtvunud.
Mõnel loomal on täheldatud tugevat süljevoolust, vähemalt 20 sekundiks silma sarvkesta refleksi puudumist ning vähemalt 30 sekundiks nina pigistamisele vastusreaktsiooni puudumist.
Ebaõnnestunud uimastamise tunnusteks on:
Meetodi positiivsed küljed
Piisava voolutugevuse kasutamisel saavutatakse kohene teadvuse kadu.
Meetodi negatiivsed küljed
Elektrivooluga uimastamise seadmele paigaldatakse seadis, mis kuvab ja registreerib iga uimastatud looma puhul elektrilised põhinäitajad. Seadis asetatakse personali jaoks selgelt nähtavale kohale ja see annab selgelt nähtava ja kuuldava hoiatuse, kui kokkupuute kestus langeb allapoole nõutud taset. Registreeritud andmeid tuleb säilitada vähemalt üks aasta (määrus nr 1099/2009/EÜ, II LISA, punkt 4.1).
Põhiparameetrid, mida tuleb jälgida: minimaalne voolutugevus (A või mA), minimaalne pinge (V), maksimaalne sagedus (Hz), minimaalne kokkupuuteaeg, maksimaalne uimastamise ja veretustamise/surma-mise vaheline ajavahemik (sekundit).
Uimastamisel üksnes pead läbiva elektrivooluga, tuleb elektroodid paigutatud nii, et vool läbiks looma peaaju ning elektroodid peavad olema kohandatud vastavalt looma suurusele.
Läbiviidud katsete tulemused näitasid, et küülikute peade impedantsi (takistuse) erinevused (sõltuvalt karvastiku tihedusest) varieerusid 300 Ω kuni üle 1500 Ω, seetõttu leidub kirjanduses minimaalse voolutugevuse kohta erinevaid soovitusi.
Varem kehtinud põllumajandusministri määruses on toodud järgmised elektrivoolu parameetrid: kui kasutatakse 50 Hz vahelduvvoolu, siis on soovitatav voolutugevus küüliku puhul 0,3 A. Uimastamise ajal tuleb ettenähtud voolutugevus saavutada ühe sekundiga. Voolutugevust tuleb säilitada vähemalt kolme sekundi jooksul.
Saksa keelses kirjanduses soovitatakse küülikute elektrilisel uimastamisel järgmisi parameetreid: 220 V, 50 Hz, voolutugevus 0,4 A tuleb saavutada ühe sekundi jooksul, voolutugevust säilitada 8 sekundi jooksul. Allikas: http://www.bvet.admin.ch/tsp/02262/02661/index.html?lang=de)
Efektiivse kasutamise kirjeldus V-kujuliste elektroodide korral
- Et mitte põhjustada loomale valu ning vältida selgroo vigastusi, hoitakse looma ühe käega kinni (toetades kõhu alt) ning teise käega hoides kinni kõrvadest suunatakse pead.
- Küüliku pea pannakse V-kujuliste elektroodide vahele nii, et vool liiguks transkraniaalselt. Elektroodid peavad olema vastu silmade väliskülgi ja kõrvabaase, et vool läbiks aju.
- Soovitatakse kasutada voolutugevust, 400 mA.
- „Ainult-pea”uimastusmeetod on täielikult pöörduv ning annab vaid lühiajalise teadvuse kao, seega tuleb loomad viivitamatult veretustada lõigates läbi mõlemad karotiidarterid.
Uimastamisjärgsed reaktsioonid
Kõige usaldusväärsem märk edukast „ainult pea” elektrilisest uimastusest, on rütmilise hingamise lakkamine.
Tüüpilised sümptomid epileptilisest hoost on kohene kokkukukkumine, jalgade väljasirutamine ning kogu kehal toonilise krambi teke, mis läheb üle klooniliseks krambiks, esi- ja tagajalgadega vehklemiseks. Kuid sellised tunnused ilmnevad vaid murdosal loomadel, teised loomad on teadvusetud ja lõtvunud.
Mõnel loomal on täheldatud tugevat süljevoolust, vähemalt 20 sekundiks silma sarvkesta refleksi puudumist ning vähemalt 30 sekundiks nina pigistamisele vastusreaktsiooni puudumist.
Ebaõnnestunud uimastamise tunnusteks on:
- hingamise taastumine,
- keha või pea tõstmine,
- reageerimine valu stiimulile (veretustamistorge),
- vastus silma puudutusele silmalau sulgemise või pea eemale tõmbamisega.
Meetodi positiivsed küljed
Piisava voolutugevuse kasutamisel saavutatakse kohene teadvuse kadu.
Meetodi negatiivsed küljed
- Kuna küüliku karvadel on tugevad isoleerivad omadused, siis on ka erinevate loomade puhul suured voolu takistuse (impedantsi) kõikumised. Seetõttu on ka kasutatud väga erinevaid voolutugevusi, millest tulenevalt ka uimastuse efektiivsuse varieerivused.
- Efektiivse uimastamise sümptomite varieeruvus muudab järelevalve teostamise keeruliseks.
- Küülikute fikseerimine kõrvadest kinni hoides seab ohtu loomade heaolu, eriti raskekaaluliste loomade puhul kui neid ei toetata alakehast.