Küülikute käitumine
Metsiku ja kodustatud loomade käitumine on väga sarnane. Ainuke erinevus on reageerimine vangistusele. Metsikud loomad ei kohane puuris olekuga, nad ei paljune puuris ja käituvad ebanormaalselt võrreldes vabas looduses olekuga. Teisi metsikud jäneselisi nagu jäneseid ei ole võimalik kodustada. Küülikud seevastu on vähem stressialdid vangistuse suhtes ja on rahulikumad inimeste suhtes, kuid on siiski säilitanud metsikute esivanemate käitumismallid.
Suurtes küülikukasvandustes minnakse sageli vastuollu küülikute põhiliste bioloogiliste vajadustega. Puurispidamise asemel rühmades pidamine ja kunstliku seemendamise asemel kasutada loomulikku paljunemisrütmi, mille abil on võimalik tunduvalt suurendada pesakonna arvukust. Rühmas pidades võivad aga paljud küülikud kakluste käigus saada nahavigastusi ning seega halveneb nahkade kvaliteet.
Küülikute sünnipäraseks käitumiseks on liikumine, ema juures olles pojad õpivad uusi asju. Küülikud on karjaloomad, eelistavad elada kindlates territoriaalsetes rühmades, mis omakorda jagunevad sõbralikeks väiksemateks rühmadeks, kus on mõlema soo suhtes välja kujunenud sotsiaalne hierarhia. Dominantne (vanem ja kogukam) isasloom on valinud omale kindla paarilise või ka haaremi. Isasloomad märgistavad oma rühma liikmeid uriiniga. Noorte isasloomade poolt välja tõrjutud vanad isasloomad jäävad rühma satelliitidena. Noored isasloomad moodustavad uusi sotsiaalseid rühmi oma algse kasvurühma sees.
Küülikutel ei ole sünkroonset käitumist nagu veistel või lammastel.
Emasloomad on vähem agressiivsed kui isasloomad, kuid nad kaitsevad aktiivselt oma pesakohta ja tõrjuvad teisi emasloomi.
Loomult on küülikud väga vaiksed loomad. Nad suhtlevad omavahel ohusignaali edastamiseks järsu tagajala löögiga vastu maad. Ohu korral võivad nad liikumatult liibuda vastu maad, joosta urgu peitu, hammustada või rünnata esijalgadega. Vaenlase eest ära joostes teeb äkilisi põiklevaid hüppeid jälitaja segadusse viimiseks. Otserünnaku korral võivad häälitseda läbilõikavalt (valjud teravad hirmu kriisked). Hirmu korral võivad küülikud üle minna ka transisarnasesse seisundisse.
Küülikud on põhiliselt öise eluviisiga loomad, nad lahkuvad urust varaõhtul ja naasevad hommikul, kuigi neid võib näha rohtu söömas ja hüplemas ka päevasel ajal. Urust väljas olles umbes 44% ajast kulub söömisele, 33% puhkamisele, 13% liikumisele ja 10% teistele tegevustele. Sageli nad jäävad urgu ja magavad kogu päeva. Kui vaenlasi on vähe, võivad küülikud olla ka päevase eluviisiga, kuid seda siiski harva. Küülikud uurivad ümbruskonda nuusutades või seistes tagajalgadel ja vaadates-kuulates ümbrust.
Metsiku ja kodustatud loomade käitumine on väga sarnane. Ainuke erinevus on reageerimine vangistusele. Metsikud loomad ei kohane puuris olekuga, nad ei paljune puuris ja käituvad ebanormaalselt võrreldes vabas looduses olekuga. Teisi metsikud jäneselisi nagu jäneseid ei ole võimalik kodustada. Küülikud seevastu on vähem stressialdid vangistuse suhtes ja on rahulikumad inimeste suhtes, kuid on siiski säilitanud metsikute esivanemate käitumismallid.
Suurtes küülikukasvandustes minnakse sageli vastuollu küülikute põhiliste bioloogiliste vajadustega. Puurispidamise asemel rühmades pidamine ja kunstliku seemendamise asemel kasutada loomulikku paljunemisrütmi, mille abil on võimalik tunduvalt suurendada pesakonna arvukust. Rühmas pidades võivad aga paljud küülikud kakluste käigus saada nahavigastusi ning seega halveneb nahkade kvaliteet.
Küülikute sünnipäraseks käitumiseks on liikumine, ema juures olles pojad õpivad uusi asju. Küülikud on karjaloomad, eelistavad elada kindlates territoriaalsetes rühmades, mis omakorda jagunevad sõbralikeks väiksemateks rühmadeks, kus on mõlema soo suhtes välja kujunenud sotsiaalne hierarhia. Dominantne (vanem ja kogukam) isasloom on valinud omale kindla paarilise või ka haaremi. Isasloomad märgistavad oma rühma liikmeid uriiniga. Noorte isasloomade poolt välja tõrjutud vanad isasloomad jäävad rühma satelliitidena. Noored isasloomad moodustavad uusi sotsiaalseid rühmi oma algse kasvurühma sees.
Küülikutel ei ole sünkroonset käitumist nagu veistel või lammastel.
Emasloomad on vähem agressiivsed kui isasloomad, kuid nad kaitsevad aktiivselt oma pesakohta ja tõrjuvad teisi emasloomi.
Loomult on küülikud väga vaiksed loomad. Nad suhtlevad omavahel ohusignaali edastamiseks järsu tagajala löögiga vastu maad. Ohu korral võivad nad liikumatult liibuda vastu maad, joosta urgu peitu, hammustada või rünnata esijalgadega. Vaenlase eest ära joostes teeb äkilisi põiklevaid hüppeid jälitaja segadusse viimiseks. Otserünnaku korral võivad häälitseda läbilõikavalt (valjud teravad hirmu kriisked). Hirmu korral võivad küülikud üle minna ka transisarnasesse seisundisse.
Küülikud on põhiliselt öise eluviisiga loomad, nad lahkuvad urust varaõhtul ja naasevad hommikul, kuigi neid võib näha rohtu söömas ja hüplemas ka päevasel ajal. Urust väljas olles umbes 44% ajast kulub söömisele, 33% puhkamisele, 13% liikumisele ja 10% teistele tegevustele. Sageli nad jäävad urgu ja magavad kogu päeva. Kui vaenlasi on vähe, võivad küülikud olla ka päevase eluviisiga, kuid seda siiski harva. Küülikud uurivad ümbruskonda nuusutades või seistes tagajalgadel ja vaadates-kuulates ümbrust.
Küülikute kehakeel
Üksikud signaalid
Küülikud väljendavad, annavad edasi oma keha või kehaosade hoiakute kaudu erinevaid signaale. Need signaalid on väga olulised et küülikute käitumist mõista, on oluline mõista nii üksikuid signaale kui ka aru saada kogu situatsioonist tervikuna.
Kehahoiak, kehatelgjoon
Kehahoiakut jälgides võib aru saada küüliu kavatsustest. Tähelepanelik küülik on sirge, keha telgjoon on püstine. Uudishimulik ja agressiivne küülik on ettepoole kaldu samuti ka keha telgjoon, samal ajal kaitsev, hirmunud jänes on tahapoole kaldu samuti ka keha telgjoon.
Üksikud signaalid
Küülikud väljendavad, annavad edasi oma keha või kehaosade hoiakute kaudu erinevaid signaale. Need signaalid on väga olulised et küülikute käitumist mõista, on oluline mõista nii üksikuid signaale kui ka aru saada kogu situatsioonist tervikuna.
Kehahoiak, kehatelgjoon
Kehahoiakut jälgides võib aru saada küüliu kavatsustest. Tähelepanelik küülik on sirge, keha telgjoon on püstine. Uudishimulik ja agressiivne küülik on ettepoole kaldu samuti ka keha telgjoon, samal ajal kaitsev, hirmunud jänes on tahapoole kaldu samuti ka keha telgjoon.
Ka küüliku saba asend annab olulisi signaale. Kui küülik on rahulik, siis ta saba on lõdvestunud ja kergelt ülespoole. Kaitsev, ebakindel või hirmunud küülik surub saba alla. Agressiivne küülik tõstab saba püsti.
Kõrvad
Kõrvad on oluline sidevahendeid. Kõrvalestade asend peas ja nende suund on olulised. Pingevaba küülik hoiab kõrvad pea/keha vastas seljal või umbes 45 ° kraadise nurga all keha suhtes. Kikkis kõrvad näitavad suurenenud tähelepanu. Rahulik küülik saab ka ainult ühe kõrvalesta üles tõsta, et uurida ümbrust. Uudishimulik küülik suunab kõrvalestad teda huvitava objekti suunas. Agressiivne või hirmunud küüliku surub kõrvalestad vastu pead/selga.
Kõrvad on oluline sidevahendeid. Kõrvalestade asend peas ja nende suund on olulised. Pingevaba küülik hoiab kõrvad pea/keha vastas seljal või umbes 45 ° kraadise nurga all keha suhtes. Kikkis kõrvad näitavad suurenenud tähelepanu. Rahulik küülik saab ka ainult ühe kõrvalesta üles tõsta, et uurida ümbrust. Uudishimulik küülik suunab kõrvalestad teda huvitava objekti suunas. Agressiivne või hirmunud küüliku surub kõrvalestad vastu pead/selga.
Kõrvad võivad anda küülikutest palju informatsiooni. Kui miski teda huvitab, on tema kõrvalestad suunatud otse objektile (1). Kui ta on tähelepanelik, siis kõrvalestad on järsult ülespoole suunatud (2). Agressiivne või närviline küülik pöörab kõrvalestad tagasi selja poole (3). Rahuliku küüliku kõrvad on umbes 45 ° keha poole kaldu (4). Kuuleb midagi huvitavat, siis võib tõsta ühe kõrva (5). Ka ennast kaitsev/tõrjuv küülik tõmbab kõrvad peadligi seljale (6) (http://www.hauskaninchen.com/...)
Kompekarvad e vibrissid
kompekarvad e vibrissid võimaldavad küülikul orienteeruda peamiselt oma urgudes. Aga nad võivad edastada ka signaale. Rahuliku küüliku kompekarvad on suunatud küljele. Kui küülikud on tähelepanelikud on kompekarvad painutatud küljele või suunatud ette. Rahuliku looma ninasõõrmed liiguvad aeglasemalt kui uudishimuliku looma ninasõõrmed. Ninasõõrmete liigutused ei ühti hingamissagedusega.
kompekarvad e vibrissid võimaldavad küülikul orienteeruda peamiselt oma urgudes. Aga nad võivad edastada ka signaale. Rahuliku küüliku kompekarvad on suunatud küljele. Kui küülikud on tähelepanelikud on kompekarvad painutatud küljele või suunatud ette. Rahuliku looma ninasõõrmed liiguvad aeglasemalt kui uudishimuliku looma ninasõõrmed. Ninasõõrmete liigutused ei ühti hingamissagedusega.
Komplekssed signaalid
Järgnevad skeemid iseloomustavad käitumist tervikuna teatud olukordades. Skeemidel toodud joonte värvid on tähistatud järgmiselt:
punane꞉– kehatelgjoon,
roheline꞉– kehaliikumine,
türkiis꞉– liikumissuund,
sinine꞉– kõravde suund/-liikumine,
kollane꞉– saba suund/-liikumine.
Karvkatte puhastamine
Küülikud võivad liigikaaslastelt oodata karvkatte puhastamist. Seejuures lähenevad nad liigikaaslasele pikemaks venitatud eeskehaga. Kõrgemal positsioonil olev küülik ootab karvade puhastamist madalama staatusega loomalt, kui see ei reageeri võib kõrgemal positsioonil olev küülik reageerida kerge hammustuse või kriimustusega. Ka madalama staatusega küülikud võivad tahta teistelt karvade puhastamist, kuid sageli kõrgemal positsioonil olevad küülikud ignoreerivad neid (vt joonis 1).
Alistumine
Küülik, kes ei otsi mingit konflikti, annab sellest märku alistumisega (vt joonis 2). Madalale surutud eeskeha ja tagasi alla tõmmatud kõrvalestad annavad märku paremal oleva küüliku ebakindlusest. Keha liikumine on suunatud allapoole, taha, kõrvalestad on tõmmatud vastu keha ning saba on maha surutud.
Uudishimu
Uudishimu korral on küülikutel kogu keha liikumine on suunatud huvipakkuva objekti suunas. Kõrvalestad on suunatud ettepoole, keha on pikk, keha telg kaldub ettepoole (vt joonis 3).
Turvalisus, tähelepanu
Kui küülikut häirivad liikumine, lõhnad või helid, kontrollib ta oma ümbrust. Kõrvad on järsult püstised, keha on pinges, silmad pärani. Lisaks seisab küülik püsti tagajalgadel (vt joonis 4).
Agressiivsus, rünnaku valmidus
Rünnakuks valmis küülik on jalgele tõusnud. Saba on kõrgele püsti tõstetud, kõrvad on pead ligi ja suunatud tahapoole. Lisaks võivad küülikud uriseda, maad kaapida või kõigutada ennast edasi-tagasi (vt joonis 5). Küülik, kes korraks enne rünnakut seisatab, teeb ennast suureks, tõmbab kõrvad lidusse ning tõstab saba kõrgele püsti. Valmis rünnakuks.
Järgnevad skeemid iseloomustavad käitumist tervikuna teatud olukordades. Skeemidel toodud joonte värvid on tähistatud järgmiselt:
punane꞉– kehatelgjoon,
roheline꞉– kehaliikumine,
türkiis꞉– liikumissuund,
sinine꞉– kõravde suund/-liikumine,
kollane꞉– saba suund/-liikumine.
Karvkatte puhastamine
Küülikud võivad liigikaaslastelt oodata karvkatte puhastamist. Seejuures lähenevad nad liigikaaslasele pikemaks venitatud eeskehaga. Kõrgemal positsioonil olev küülik ootab karvade puhastamist madalama staatusega loomalt, kui see ei reageeri võib kõrgemal positsioonil olev küülik reageerida kerge hammustuse või kriimustusega. Ka madalama staatusega küülikud võivad tahta teistelt karvade puhastamist, kuid sageli kõrgemal positsioonil olevad küülikud ignoreerivad neid (vt joonis 1).
Alistumine
Küülik, kes ei otsi mingit konflikti, annab sellest märku alistumisega (vt joonis 2). Madalale surutud eeskeha ja tagasi alla tõmmatud kõrvalestad annavad märku paremal oleva küüliku ebakindlusest. Keha liikumine on suunatud allapoole, taha, kõrvalestad on tõmmatud vastu keha ning saba on maha surutud.
Uudishimu
Uudishimu korral on küülikutel kogu keha liikumine on suunatud huvipakkuva objekti suunas. Kõrvalestad on suunatud ettepoole, keha on pikk, keha telg kaldub ettepoole (vt joonis 3).
Turvalisus, tähelepanu
Kui küülikut häirivad liikumine, lõhnad või helid, kontrollib ta oma ümbrust. Kõrvad on järsult püstised, keha on pinges, silmad pärani. Lisaks seisab küülik püsti tagajalgadel (vt joonis 4).
Agressiivsus, rünnaku valmidus
Rünnakuks valmis küülik on jalgele tõusnud. Saba on kõrgele püsti tõstetud, kõrvad on pead ligi ja suunatud tahapoole. Lisaks võivad küülikud uriseda, maad kaapida või kõigutada ennast edasi-tagasi (vt joonis 5). Küülik, kes korraks enne rünnakut seisatab, teeb ennast suureks, tõmbab kõrvad lidusse ning tõstab saba kõrgele püsti. Valmis rünnakuks.